Sissejuhatus
Racketlon on spordiala, milles võisteldakse vastasega kõigil neljal reketialal: lauatennis, sulgpall, squash ja tennis. Racketloni matš koosneb neljast setist, igal alal üks. Võitja selgub nelja ala kokkuvõttes.

Racketloni mõiste
Selleks, et spordiala kvalifitseeruks mõiste reketlon alla, peavad olema täidetud kolm alltoodud nõuet:
·Mäng peab sisaldama järgmist nelja spordiala: lauatennis, squash, sulgpall ja tennis.
·Mäng peab põhinema reketloni matši kontseptsioonil, mis hõlmab kahte sama mängijat (paarismängus paari), kes võistlevad omavahel kõigil neljal alal ja mängivad igal alal samaväärse seti.
·Iga pallivahetus annab punkti. Mängija (paar), kes võidab rohkem punkte, on reketloni matši võitja.
Iga spordiala, mis vastab ülaltoodud kolmele nõudele, on racketlon. Teisi spordialasid, mis sisaldavad mitme reketiala kombinatsiooni, võib nimetada “mitme reketi aladeks“, kuid need ei ole racketlon.
Settide järjekord
·Setid mängitakse alltoodud järjekorras (alustades väikseimast reketist kuni suurimani): lauatennis, sulgpall, squash, tennis.

Punktide lugemine
·Iga sett mängitakse 21 punktini. Iga pallivahetus toob selle võitjale punkti. Võitja peab edestama vastast vähemalt kahe punktiga, et setti võita. Sett võib seega lõppeda tulemusega 22-20 või 25-23, kuid mitte kunagi 21-20.
·Racketloni matši võitja ei ole see, kes võidab enim sette, vaid see, kes kogub kokkuvõttes rohkem punkte. See tähendab, et on võimalik kaotada neljast setist kolm ja ikkagi matš võita.
·Kui kumbki mängijatest soovib, et matš lõpetataks niipea kui (a) võitja on kogunud piisavalt punkte, et matši saatus oleks otsustatud �" JA (b) ülejäänud punktidel ei ole muud tähendust. (Pöörake tähelepanu sellele, et võistkondlik mäng otsustatakse mõnikord punktide koguarvu vahe põhjal. Sel juhul võib (b) kehtida ja ülejäänud punktidel võib olla tähendus võistkonna lõpptulemuse seisukohast ning iga matš mängitakse lõpuni).
·Kui pärast nelja setti on kummalgi mängijal võrdselt punkte, pikendatakse tennise setti ühe punkti võrra. Selle viimase punkti võitja kiires lõppmängus on ühtlasi kogu matši võitja. Servija otsustatakse loosi teel. Loosi võitja valib, kas otsustada, kes servib või valib poole. Et servijal ei oleks eelist, ei ole viimase punkti mängimisel teise servi õigust.

Servimine ja väljaku pooled
·Mängu alguses tõmmatakse loosi. Loosi võitja otsustab, kas servib või valib poole. Mängija kes alustab servimist lauatennises, võtab vastu servi sulgpallis, alustab servimist squashis ja võtab servi vastu tennises.
·Pärast igat kahte punkti läheb servimisõigus üle vastasmängijale. Neist kahest servist esimese puhul võib servija valida, kummalt poolt servida. Seejärel servib ta teiselt poolt.
·Kui üks mängijatest soovib, vahetatakse pooli siis, kui üks mängija jõuab esimesena 11 punktini.
·Pärast seisu 20-20 vahetub servija iga punkti järel kuni sett võidetakse.
·Tennises on servijal kaks katset - esimene ja teine serv �" nagu tavalises tennises.

Vaheajad ja mänguaeg
·Kõige rohkem ühe minuti pikkune vaheaeg tehakse üheteistkümnendal punktil (st kui üks mängijaist jõuab esimesena 11 punktini) igas setis.
·Settide vahel on kõige rohkem “3+3“ minutit vaheaega, mis tähendab, et: (a) Soojendus järgmiseks alaks peab algama 3 minuti jooksul pärast eelmise seti lõppu. (b) Järgmine sett peab algama 6 minuti jooksul pärast eelmise seti lõppu.
·Mänguaeg peab kogu aeg jooksma (nii palju kui võib põhjendatult eeldada). Kohtunikel ja referiidel on õigus karistada mängijaid käitumisreeglite alusel, kui neid peaks rikutama.
·Mängijad võivad teha lühikese joogi- või kuivatamispausi ainult iga viie punkti järel (seega pärast 5, 10, 15 punkti jne), kui seda reeglit rikutakse, võib kohtunik eksinud mängijat karistada. Kui lauatennise lauale, sulgpalliväljakule jne on tilkunud higi, võib mängija muidugi alati võtta käterätiku ja selle ära pühkida.

Käitumine väljakul
Mis tahes väärkäitumise korral (mille üle otsustab kohtunik) nagu näiteks vandumine, ähvardav käitumine, reketi kuritarvitamine, viivitamine või ohtlik mäng jne, karistatakse mängijat järgnevalt:
·1. kord - hoiatus
·2. kord - mängija kaotab punkti
·3. kord - mängija kaotab seti
·4. kord - mängija kaotab matši ja diskvalifitseeritakse turniirilt.

Piiri ületamise otsustamine
·Kui piirikohtuniku otsus vaidlustatakse ja ühtegi kohtunikku või referiid juures pole, jääb otsus kehtima ja vaidlustaja peab sellega leppima. Vaidlustaja võib muidugi nõuda, et referii selle seti lõpuni juures viibiks, kui võimalik.

Vigastused
·Igal mängijal on lubatud matši jooksul vigastuse tõttu üks kord aeg 5 minutiks maha võtta.
·Veritsuse korral kehtib samuti ülaltoodud reegel, muidugi juhul, kui sidemed/plaastrid on käepärast.
·Kui mis tahes vigastuse põhjuseks on kokkupõrge vastasega, võib kohtunik anda mängijale nii palju aega kui ta vajab ning vajaduse korral mängijaid karistada.

Soovitused
·Korraldajad võiksid nõuda kaitseprillide kandmist kõigis võistlusklassides peale eliitklassi.